Wordis või

LibreOffices?

Mõlemad programmid pakuvad vormingu/vorminduse tööriistaribal esimesena valikut vorminguplaani vaatamiseks ja muutmiseks. Eri programmid kasutavad eri termineid aga mõte on sama. Laad on erinevate vormingute kogum. Ühe nimetaja alla tuuakse märgi-, lõigu-, loetelu-, ääriste jne kujundus. Enne suurema töö vormistamist tuleks mõelda, milline on sisestatava teksti struktuur ning milline kujundus peaks olema igal elemendil.

Näiteks on dokumendis olemas erinevaid pealkirju: suuri (peatükk), väiksemaid (alapealkirjad). Mahuka dokumendi puhul võib laade kasutamata üsna tülikaks muutuda ühesuguse omadustega pealkirjade ühesuguseks muutmine. Kui näiteks soovite mingil põhjusel kõik tabelite pealkirjad teha rohelisteks, siis peate ükshaaval läbi käima kõik tabelid. Lihtsam on juba algusest peale igale pealkirjale määrata tema laad. Hiljem saate muuta ühe laadiga lõikude omadusi korraga ning saate nautida tekstitöötlusprogrammi võimalusi.

Laadidega on nii nagu fondi vormindamisega. Saate selle määrata teksti sisestamise ajal või hiljem. Tegelikult on üsna märkimisväärne oskus sisestada struktureeritud tekst ilma kujunduseta ning hiljem kujundus lisada vastavalt tekstile. Teksti kirjutamisel peaks jälgima järgmisi lihtsaid reegleid:

• iga pealkiri on eraldi lõigus;
• teksti ei sisestata vajaduseta ühtegi tühja lõiku (vaja võib minna seal, kuhu tuleb hiljem tabel, loetelu või joonis);
• Kõik ühe mõttega laused (lõik keeletunni mõistes) sisesta ühes lõigus ka arvuti jaoks (enter klahvi iga rea lõpus ei kasuta);
• Kui tegemist on loeteluga, siis tuleb seda arvutile öelda. Kui sisestate käsitsi loetelu teise või suurema liikme järjenumbrit, siis on midagi väga valesti. Selleks, et hiljem saada korrektset kujundust tuleb tihti ise sisestatud numbrid käsitsi kustutada.
  
  • Pange iga loeteluliige eraldi lõiku.
  • Loetelus ei tohi olla ühtegi tühja lõiku.
  • Kui algab alaloetelu, siis vajutage TAB klahvile või kasutadage tegevust suurenda taanet.
  • Kui lõppeb alaloetelu, siis vajutage shift+TAB või kasutage tegevust vähenda taanet.
  • Ärge sattuge paanikasse, kui esimese korraga ei paku teile sobivat nummerdamise stiili. Seda on lihtsam muuta siis, kui kogu tekst on sisestatud.
  • Ärge liialdage erinevate nummerduse viisidega ühe dokumendi piires.

Üheks suuremaks segaduse tekitajaks on copy-paste tegemine mõnest teisest dokumendist või veebilehest. Lisaks tähtedele kipub kaasa tulema väga palju sellist infot, mida tei l vaja ei ole või mis lööb hiljem kujunduse sassi. Seepärast tuleks alati võimalusel eelistada teksti kleepimisel varianti kleebi teisiti (Word) või aseta teisiti (LO) ning valida alavalik "vormindamata (Unicode) tekst". Nii visatakse kõrvale ebavajalik vormindus. Tõsi loetelud ja tabelid võivad sellest saada esialgu kannatada aga enamsati on seda lihtsam parandada, kui muidu.

Kui olete pealkirja peal (ei pea olema märgistatud), siis valite laadide loetelust Pealkiri tüüpi laad. Mida tähtsam pealkiri, seda väiksem tasemenumber. On üsna tavaline kasutada kolme kuni nelja erinevat pealkirjataset. Kui esialgu tekkib raskusi taseme määramisega, siis mõelge sisukorra peale, millist pealkirja tahate seal suurena, millist mitte.

Kui olete kõikidele pealkirjadele andnud pealkirja laadi, siis võimalik neil korraga muuta väljanägemist. Jäegida võiks järgmisi näpunäiteid:

• Iga järgmise taseme font on eelmisest väiksem;
• Pealkirja lõigu ees ja järel EI TOHI olla tühja lõiku;
• Ühelegitühjale lõigule ei tohi määrata pealkirjalaadi;
• Lõigu omadustes peaks pealkirjadel olema valitud
  
  • hoia read koos - mitmerealine pealkiri jääb alati ühele leheküljele
  • "hoia järgmisega koos" - arvuti kontrollib, et pealkiri ei jääks lehekülje lõppu üksinda
  • lõigu järel peaks olema veidi tühja ruumi. Kui lisada lisaruum ka lõigu ette, siis võivad pealkirjad üksteisest liiga kaugele saada.
  • mõnikord on mõistlik, kui 1. taseme pealkirja ees oleks alati lehekülje vahetus;
• Kui leiate, et ühe pelakirja vorming ei sobi, siis ärge muutke seda pealkirja vaid muutke laadi, et kõik ühe taseme pealkirjad saaksid ühesugused. Arvuti kipub tegema seda mida käsite aga mitte seda mida tahate.