Reisid

Suviti sai osa võetud kohalikust Töö- ja Puhkelaagrist. Preemiaks tubli kõplamise eest sai bussidega käidud Saaremaal, Hiiumaal, Sinimägedes. Esimeseks pikemaks "välisreisiks" kujuneski TPL'i reis Lätimaale (Sigulda, Bauska, Riia) nii umbes 7. klassis.

Gümnaasiumi ajal sai käidud "suusa" laagrites. Ikka juhtus nii, et lumi sulas enne kohalejõudmist ära. Aga tore oli ikkagi. Mis sest, et ühel korral klassijuhataja just sõidu eelõhtul käeluu murdis. Pikim reis minu jaoks sellest perioodist oli Piusa koobastesse.

Ülikooli ajal sai oldud üsna paikne. Kuid siis - just enne neljanda kursuse lõppu selgus, et üle on üks TEMPUS projekti koht Barcelonasse. Millegipärast soovijaid ei leidunud ning nii lasingi endale selle 4,5 kuuse eemaloleku kaela määrida. Tagantjärgi tark olles suur tänu juhendajatele selle eest. See oli siis esimene reis väljaspoole Nõukogude Liidu või Eesti Vabariigi piire.

Paaril korral käisime ka väljaspool seda suurt linna: Tagamanani ja Monserati mägedes, valentinikarnevalil Sidges.

Märtsis 1997 - vahetult enne oma magistritöö kaitsmist külastasin veelkord oma juhendajaid Barcelonas. Töökaaslastega sai külastautud väga kaunist Girona linna.

 

29.03.19-05.04.19 Kulus tervelt 18 aastat enne kui Barcelonasse tagasi sain jalutama mööda radu, millel käisin ülikooli aegadel. Linn on selle aja jooksul väga palju arenenud. Oma tavapärsel teel keemiahoonest korterisse, kus toona elasin, eksisin ära. Tiheda liiklusega autotee on vahepeal maa alla viidud ning maja ees on lai park pinkide ja puudega. Maa peal kulgenud metroolõigule on klaasist karp ümber ehitatud jne. Aga muidu oli väga kodune tunne. Samas rannas tundsin end vähem turvalisemalt, kuna sinna on tekkinud väga palju erinevat träni (kotid, jalanõud, vaibad) müüvaid mustanahalisi kaupmehi. Tundub, et nende äri õitseb, kuigi kõikjal on üleval hoiatavad sildid, et võid trahvi saada nii ostmise kui müümise eest.

Lisaks Barcelonale külastasin veel Bilbaod ja Alicantet. Bilbao jättis väga hea mulje. Gugenheimi muuseum on väljast väga huvitav ehitis. Näitus iseenesest mulle head muljet ei jätnud. Kuidagi arusaamatu ja tumedates toonides. Kuigi oli ka huvitavaid taieseid. Alicante jaoks jäi aega veidi väheseks, kuna jõudsin linna väga hilja ja lennuk lahkus järgmisel pärastlõunal. Jalutuskäik Santa Barbara kindlusesse oli päris väsitav aga huvitav. Samas juba aprillis oli päikest nii palju, et suvisel ajal sellist retke küll ette võtta ei tasu. Palavus tapab.

Märtsis 1999 võtsin koos kooli abiturientidega ette Perereisi egiidi al toimunud 10 päevasest bussiekskurssioonist euroopasse. Läbisime 14 riiki (Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Prantsusmaa, Itaalia, Monaco, Hispaania, Andorra, Saksama, Tsehhi). Külastasin ka oma Barcelona sõpru.

14.03.2002 Külastasin oma sõpra Schwäbisch Gmünd'is. Väga palju sai ringi sõidetud autoga Frankfurt --> Heidelberg --> Schwäbisch Gmünd, Ulm --> Austria alpid, Stuttgarti lähiümbrus (Waldenbuch, Tügigen), Lichtental. Samas sai veedetud pikk õhtupoolik Stuttgart'is, külastades "Large Nacht Der Museen" raames erinevaid muuseume ning jalutatud erinevates parkides. Ühe õhtupooliku veetsin jalgrata seljas liikudes mägisel maastikul ~15 km. Tagasitee sai läbitud kolme erineva rongiga.

13.03.2003 Külastasin oma sõpra Beirutis. Seega esimene kord Euroopast väljaspoole. Kui sõbrad-tuttavad kuulsid, et kavatsen Liibanoni minna, siis hoidsid nad kahe käega peast kinni, et kui hirmsasse kohta minek. Kuid tegelikuses oli kõik üsna rahulik ja turvaline...

19.03.2004 Külastasin oma sõpru Beirutis. Et tegemist ei oleks aastataguse reisi kordamisega, siis sai eesmärgiks võetud ühe uue maa külastamine. Niisiis sai lisaks Beirutile käidud ka Süüria pealinnas Damascuses. Enamus aega kulus siiski Liibanoni peale. Sai külastatud nii vanu tuttavaid kohti kui ka uusi ja huvitavaid (Baalbeck, Mousa Castle...). Vaadata oleks seal veel ja veel..

20.03.2005 Ajalugu kordub.... juba kolmandat korda oli reisisihiks Liibanon. Vaadata oleks seal veel ja veel.. Reisile andis "vürtsi" autopommiplahvatuste seeria, mis teeb kodused närvilisemaks kui asi tegelikult väärt on.

Mai 20015 kutsusid Läti kolleegid Tamme Gümnaasiumi rahva spordipäevale Jurmala randa. Aaasta varem olid sealsed õpetajad Tartus külas ja siis sai õpetajate vaheline võrkpalli lahing maha peetud. Nüüd siis toimus rannas korduskohtumine. Tartu õpilased ööbisid sealte õpilaste kodudes. Õpetajad peatusid hotellis, seega saime õhtul veidi ka puhata ja kohaliku bändi nautida.

24.-25.2013 vahetusõpetajana nädalaks taas Riias. Kahjuks oli vahepeal kahe kooli sõprussidemed unarusse jäänud. Sealsed õpetajad käisid mitu korda Tartus ja paaril korral käisid ka TTG õpilased Lätis, aga korrapärane suhtlus oli jäänud soiku. Lätlased üritasid vanu suhteid uuesti üles soojendada ja kutsusid meie õpetajaid vahetusõpetajaks. Riia linna toel käisid kolm õpetajat Tartus ja hiljem mina seal. Andsin nõusoleku tutvustada CNC-freespinki, kuna aga sealses arvutiklassis polnud võimalik tarkvara installeerida, siis sai teemaks veebidisain CSS abil. Vahepeal oli sealses koolimajs toimunud põhjalik remont ja tehniline edasiareng. Seega sai näha palju uut ja huvitavat. Kokkuvõttes jäin selle vahetusnädalaga väga rahule. Veidi mõjutas sõitu Riia Maxima kokkuvarisemine paar päeva enne minu saabumist. Nii jäi teatris käimata, kuna etendus tühistati leina tõttu. Samas käisin kahes väga põnevas Zumba treeningus.

2004 aasta lõpus tundsin, et peaks aastavahetusel tegema midagi täiseti teistsugust. Hetke ajendil broneerisin endale kahe õhtuse paketi Haapsalu SPAsse Laine. Kohale jõudmiseks tuli sõita bussiga Tallinna ja siis sealt edasi. Haapsalus oli 1. jaanuaril väga tore jalutada ning siit saigi alguses traditsioon aastavahetustel avastada uusi paiku. Kohta, kus uusaastaööl ilutulestiku vaatasin näidati nädal hiljem televiisoris - see oli jaanuaritormi tõttu vee all.

Aastavahetuse 2006/2007 veetsin Kuressaares SPA hotellis Meri. Omapärane peaaegu lumeta aastavahetus..

Aastavahetuse 2008/2009 veetsin Rakveres Aqua SPA ja hotellis. Meeleolu hoidsid üles Rakvere teatri näitlejad, kes kehastasid ümber ABBA ja Boney-M lauljateks ning näitlesid sisselauldud eestikeelsete lugude taustal. Tulevärk oli võimas.

2009/2010 - Pärnu Tervis. Endlas mängiti etendusi ka 30. detsembril. Nii saigi mindud kohale juba päev varem ja ka "Raimonds" ära vaadatud. Mere ääres oli väga vaikne ja rahulik jalutada, sest rahvast ei olnud ja vett kattis rüsijää. Sanatooriumis kasutati väga sarnast märki tähistamaks, et koht on mõeldud meestele või kõigile külastajatele. Nii sattusid meeste riideruumi või sauna mitmedki naised. Aga ega sellest erilist tüli ei tõusnud. Sanatooriumil on ka oma teatrilava. See tegi aastavahetuse programmi jälgimise lihtsaks. Kõigil oli istekoht, kust etendust hästi näha oli. Rakette vaatasin silla juures. Ilm oli üsna krõbe.

2010/2011 - Narva-Jõesuu. Ettevalmistusi tehes ei pannud tähele, et Narva-Jõesuus on kaks täiesti erinevat SPA-d Jõesuu ja Meresuu. Kelgukoerte seriaali järgi tahtsin näha uut maja, aga kohad broneerisin vanasse majja. Aga veemõnusid käisin nautimas mõlemas kohas. Kui otsida infot vana aasta programmi kohta, siis eesti keeles seda ei leia. Programm on mõeldud eelkõige venelastele. Samas ei tekkinud kohapeal sellest probleemi.

Esimesel jaanuaril hakkasid Eestis kehtima eurod. Nii tegin minagi oma esimesed euro ostud Narva-Jõesuu poes. Minu üllatuseks toimis kõik väga kenasti isegi sellises väikses kohas. Teise jaanuari hommikul bussis sai ka kenasti uue rahaga hakkama.

2011/2012 Värska. Päev enne muretsesin endale elu esimese netipulga. Internet toimis selles Vene piiri äärses kohas suurepäraselt. Läbi soo viis huvitav matkarada. Kahjuks olin suures tuhinas fotoaparaadi koju jätnud. Ilutulestik helkis järve veelt vastu, aga kaheksa tundi hiljem - hommikul - oli veekogu kattunud üsna korraliku jääkorraga. Polegi varem nii kiiret suure veekogu jäätumist tähele pannud.

Aastavahetuse 2012/2013 veetsin Haapsalu FRA Mare SPA hotellis. Teine aastavahetus selles kaunis linnas (2004/2005 Laines). Seekord oli ilutulestik paremini näha. Linnas jalutades jäid silma erinevate äride seintele riputatud sildid ja tänavavalgustus. Olen nõus sellega, et talvine Haapsalu on isegi ülevalgustatud. Fotode tegemiseks on küll pime aga egas seda ei pea siik ka alati saama. Fra Mare meeldis mulle nii väga, et mais veetsin seal veel kaks päeva.

2013/2014 Toilas. Siia olin tahtnud tulla juba varasematel aastatel, kuid alati olid kohad välja müüdus. Sõber tegi seekord broneeringu juba enne jaanipäeva. Kui selgus, et tema minna ei saa, siis sain mina selle broneeringu endale. Vanaaasta õhtul kuumas jaapani vannis istuda oli päris ergutav.

1. jaanuaril 2014 ajustasid liiklust uhiuued Elroni reisirongid. Üritasin küll tagasiresi nii korraldada, et saaks uut rongi proovida, aga ilm oli vedi külmavõitu ning laiskus sai võitu. Aga rongile ma 1. jaanuaril ikkagi istusin - tegin kilomeetrilise testsõidu Tartus. Ajakavas olid väiksed augud sees ja nii sõitis rong Jõgeva asemel Kauburi kaubamaja juurde ja siis tagasi teisele teele.

Sügisvaheaeg 2007 - sain sõbraga kaheks pooleks päevaks kokku Londonis. Fotoaparaati kaasas ei olnud, seepärast pilte näidata ei ole. Ühel päeval sai käidud kahel teatrietendusel "Buddy" ja "Billy Eliot". Etendused olid kunstiliselt ja tehniliselt väga heal tasemel. Samas oli eestlasele võõras, et pealtvaatajad lähevad saali välisriietes ning vaheajal müüakse saalis jäätist nagu seda tavaliselt tsirkuses tehakse. Kuna samal nädalavahetusel keerati kella (Gatewiki arvutisüsteem ei saanud aja muutmisega hakkama) ning Londonis mängiti Ameerikajalgpalli näidismäng, siis pikendati lennujaamas turvanõudeid. See tingis selle, et kuigi jõudsin õigeks ajaks lennujaama, siis ei lubatud mul lennukile minna. Seepärast leidsin end südaöösel Tallinna asemel Riias. Tänu väga abivalmile turvatöötajale Riia lennujaamas sain odava ööbimiskoha Riia kesklinnas. Ning käigult sai reisi pikendatud ühe päeva võrra. Käisin rongiga Jurmala veepargis (koolivaheajal on see mõttetult kallis ning puupüsti täis Eesti koolilapsi).

 

15.10.09-18.10.09 käisin teistkordselt Inglismaal. Pilte jällegi ei teinud, kuigi pildistamist väärt kohti oli palju.

Kahjuks jäi halva ilma tõttu ära planeeritud airBalticu õhkutõus Tartu lennuväljalt. Õnneks asendati lennuk bussiga ning jõudsin õigeks ajaks Riia lennujaama, et edasi lennata London Gatwicki. Vahelduseks suurlinna melule sai esimene päev planeeritud lõunapoolse väikelinna Lewis jaoks. Pärast veidi üle pooletunnist rongisõitu olingi seal.

Tegemist on väga kena ajaloolise väikelinnaga. Maastiku ilustavad väiksed mäed ning väga hästi korrastatud haljastus. Ega ööbimiskohta ei olnudki nii lihtne leida. Üsna tavaline on see, et majal ei ole tänava nime vaid selle maja enda nime (cottge, place jne). Ning ega majanumbritega on veel keerulisem: neid kas ei ole või need on kirjutatud sõnadega või siis ühel ja samal majal on mitu numbrit. Eriti meeldisid mulle kahetunnisel jalutuskäigul hekkid. Need on väga ilusti lõigatud ning hekipuudena kasutatakse palju erinevaid puid. Võrreldes Eestiga olid metsad veel oluliselt rohelisemad, kuigi sügisene värvikirevus hakkas juba ka ilmestama. Kohalikud ajalehed kirjutasid selelst, et 5. novembril on tulemas suur igaaastane ilutulestik. Alates kella viiest õhtupoolikul pannakse kõik linna tulevad teed kinni. Kellel mahti võiks minna vaatama.

Järgmisel päeval läksime Brighton'i - veidi suurem linn La Manche ääres. Looduse jaoks jäi siin vähe aega aga aritektuur oli nauditav. Lõunat sõin kohas nimega "Bills". Tellisin nende päevasalati. Ma küll ei tea täpselt, mida ma sõin aga vähemalt 15 erinevast taimest koosnev salat oli väga huvitav ja isegi maitsev.

Tund aega kiirrongiga ja jõusimegi London Victoria raudteejaama ja alustasime hotelli otsinguid. Broneeringud olime teinud ameeriklaste veebilehe www.hotwire.com kaudu. Saime väga odava majutuse võrreldes tavahindadega (59$ öö kahele, tavahinnad algavad umbes 60 naelast). Ainus asi, mida antud veebilehehele ette saab heita on see, et hotelli aadressi ei kirjutata maja numbrit. maps.google.com pakkus hotelli asukohaks veidi vale rajooni - sõitsime ilmaasjata metrooga 5 peatust linnast välja. Nõnda sattusime ka Londoni äärelinna suurte toidupoodide ja väikeste majadega. Pärast telefonikõnet hotelli saime oma veast aru ning leidsime selle ka väga lihtsalt üles.. Hotell iseenesest oli väga hea ja mugav vaid sadakond meetrit metroojaamast (25 minutit sõitu kesklinnast). Kui puuduseks mitte pidada seda, et hommikusöögis ei ole grammigi liha. Seeest puuvilju, saiakesi, moosi oli väga suures valikus ja palju. Müsli ja jogurtisõpradele oli ka suur valik. Õhtu lõpetasime teatris vaadates etendust "Avenue Q" (28 naela).

Kolmas päev oli planeeritud puhtalt teatri päevaks. Pärast hinnakirjade ja ajakavade uurimist jäid sõelale etendused "We Will Rock You" (22 naela) ja "Verevennad" (33 naela).

Neljas päev oli tagasitulemise päev. Seoses metroo remonditöödega olid mitmed liinid ning peatused suletud, seega väga palju ringi ränanta ei saanud. Käisime vaaterattal "London Eye" ja 4D-kinos (kokku 17,5 naela). Ilm oli selge ja päiksepaisteline (nagu kõik neli päeva) ning seepärast vaade linnale samuti suurepärane.

Silma jäi kui vähe räägitakse õhtuses metroos inglise keelt. Väga palju on kuulda hispaania ja erinevaid aasia keeli.

08.04.11-11.04.11 teatrireis Londonisse. Kui reede hommikul sadas Tartus lund, siis pärastlõunane London (ajavahe 2 tundi) tervitas 20 kraadise palavusega. Kohalike arvates oli tegu ebatavaliselt sooja ilmaga aprilli kohta aga selline ta püsis kõigi nelja päeva jooksul. Pargid olid täis jalutajaid ning murul peesitajaid, lehtpuudel olid juba väiksed lehed või õied.

Selgeks sai see, et rongiga on võimalik Gatwick'i lennujaamast oluliselt odavamalt saada kui senini teadsin. Kui varem olin selgeks õppinud, et (Gatewick Expressi, ühe otsa pilet masinast £17,90), mida kõik lennukompaniid soovitavad kui kõige kiiremat ja mugavamat, asemel saab edukatl kasutada Southerni teenuseid. Tõsi, etegemist ei ole kiirliiniga aga teel on vaid kolm peatust ja ajaliselt kaootab kuni neli minutit. Rongid väljuvad samast kohast ja saabuvad Victooria jaama ka samma kohta. Ka pileti saab üsna samast kohast. Samal päeval £12,70. Tegelikult saab ennast aga registrerida selle fima kliendiks ning Internetist osta pileti ka odavamalt. Mina sain selle pileti £4,50 eest. Maksta tuleb krediitkaardiga (kättesaamiselt uleb masinasse sama kaart panna). Ainsaks piiranguks see, et tuleb kasutada kindlat reisi. Vähemalt tagasisõidu jaoks sobib selline variant väga hästi. Päeva pileti saab internetist £11,15 (Off-peak) või £11,50 eest (igal ajal). Kusjuures automaadist sai pileti väga kiiresti ilma järjekorrata kätta. Ühe otsa pealt kokkuhoitud raha eest sain vabalt ühe bufeeeine hiina restoranis WestEndi teatrite rajoonis (£6,50 eest sööd nii palju kui soovid, kraanivesi hinna sees. Kui kõht täis, siis selgub muidugi, et jootraha 10% kirjutatakse automaatselt arvele juurde, seega tegelikult tuleb maksta £7,15).

Vaatasin ära neli näidendit ("Mamma mia!", "Maandumisraja tuled", "39 astet", "Kolm musketäri", viienda (Sunday Morning at the Centre of the World) piletid müüdi kahjuks välja. Võrreldes 2009 aastaga on West Endi poole hinnaga piletid läinud kallimaks. Või vähemalt tundub nii. Alla £25 pileteid raske saada. Seda vähemalt nädalavahetuse jaoks. Tööpäeviti on paremaid pakkumisi aga siis ei ole ju päevaseid etendusi. Samas avastasin enda jaoks veebilehe OffWestEnd.

Londonis reisimine võtab aega. Kui bussipeatuse sildil on kirjas keskmine aeg 19 minutit, siis võib see vabalt tähendada nii 20 minutit (reede õhtul) kui ka 70 minutit (esmaspäeva hommikul).

01.07.16-06.07.16 - Minu neljas reis Ühendkuningriiki. Võtsin plaaniks enda sünnipäeval nautida vähemalt ühte teatrietendust ja nädala alguses külastada Southamptonis asuvat tehast ChamSys, kelle toodetud tarkvara ja USB-DMX kontrollerit kasutasin "Mowgli" etenduse valguse juhtimiseks.

Tegelikult ongi Rootsi esimene välisriik, kuhu oma jala tõstsin. 30. oktoobril 1995 jõudsin laevaga Stockholmi eesmärgiga minna Arlanda lennuväljale ja lennata edasi Barcelonasse. Nii oli oluliselt odavam. Stockholmi jaoks jäi pärast väikest metroosõitu aega paari tunni jagu. Sellel ajal oli veel vaja Rootsi sisenemiseks vaja viisat ja EstLine müüs laevale tekipileteid. Ega laevas väga magada ei saanud, aga see ei morjendanud.

Hispaaniast tagasi tulles sõitsime samuti Stockholmi kaudu. Siis oli ajagraafik tihedam ning kuna esimese hooga sattusime valesse sadamasse, siis oli suurimaks mureks, kuidas õigeks ajaks laevale saada. Õnneks oli Rootsi kroone taksosõiduks piisavalt kaasas.

31.10.06-02.11.2006 - ühepäeva kruiis Stockholmi. Tuli välja, et kaheksesi sõites on laevapilet odavam kui üksi. Nii ma siis sõbraga kaasa läksingi. tema tagasi ei tulnud aga oli väga rõõmus imeodava pileti ja seltskonna eest.

25.04.10-29.10.2010 külastasin sõpra Jönköpingis - linna regioonis, kus tegutsesid Kalle Blomkvist ja Rasmus, kus sai alguse kaubamärk "Sweedish Match" ning kust on pärit väidetavalt kuulsad Gränna kirjud lutsukommid. Metsameestele on vast tuntum kohe kõrval asuv linn (millega Jönköping aegamisi kokku kasvab) Husqvarna. Kommenmtaarid peitsin piltide sekka.

01.-03.08.2012 Gävle Rootsis. Estonian Air pakkus tavalisest odavamaid lennupileteid ja nõnda sai ette võetud kolmepäevane lühivisiit Gävle linna külla. Lennuk Tartust väljus 6:00 hommikul ja juba 7:50 kohaliku aja järgi oli jalge all Rootsi. Veidi üle tunni rongisõitu ja olingi sihtkohas. Selles mõttes on Tartu - Tallinn lennuliin tõesti mugav. Kuigi jah võiks ikka olla Tartu - Stokholmi otseliin ka. Kõige suurem kartus seisnes selles, kas lennuk Tartust ikka väljub. Oli ju mitmel varasemal päeval lennuk asendatud bussiga. Seega hoidsin end pool vägisi üheni öösel üleval, et teada saada info Tallinn-Tartu liini väljumisest (nagu kiuste järjekordne hilinemine). Nelja aegu tuli juba üles tõusta, et jõuda õigeks ajaks lennujaama pagasit ära andma. Seega kokkuvõttes oleks bussiga minnes tulnud kodust lahkuda vaid tund varem ning muretsemist oleks olnud vähem. Aga samas nüüd ei pidanud kahte ja poolt tundi ühe koha peal istuma. Sai esmalt jalutada Ülenurme lennujaamas ja selle ümber, siis kerge hommikusöögi Tallinnas.

Arlanda rongijaam üllatas sellega, kui vähe on selles rahvusvahelises sõlmpunktis ingliskeelset infot. Lennujaamas on kõik kakskeelne (inglise keel isegi domineerib) aga kui Arlanda Exspressi uksest mööda lähed sattud vaid rootsikeelsesse suht tühja maailma. Õnneks oli rongipilet internetist ostetud ning üsna kiiresti sai vajaliku platvormi info kätte. Kiirrong oli väga mugav. Pileti hind oli 100SEK kallim kui aeglasel rongil aga mis sest. Raha kokkuhoidmine siit oleks tähendanud tund aega lennujaamas istumist ja kaks tundi hiljem kohale jõudmist. Tagasi tulles alustasin küll sõitu 1,5 tundi varem. Siis sai lisaks raha kokkuhoiule argumendiks lisaaeg lennujaamas erandolukordade tarvis. Aegalne rong Rootsis on mugavam kui Eestis, vist ka kiirem.

Gävle jättis väga hea mulje oma tervisepargi ja raudtee muuseumiga. Tõsi kohalikel on autoga liiklemine üsna tülikaks tehtud. Enamus väiksemaid täanavaid on eralduspostide või tõketega jagatud lühikesteks juppideks, kus saab liigelda vaid ühte pidi. Seega kui jala saab sihtkohta otse, siis autoga tuleb tihti üsna suur ring teha. Tehnikahuvilisel soovitan soojalt leida üks päev Gävle Rootis raudtee muuseumi jaoks. Vaatamist jagub.

Sarnase reisi võtsin ette ka 2014 aasta hilissuvel. Ainult, et tagasi tulin autoga üle Kappelskär-Paldiski.

Oktoobris 2015 võtsin sõitsin bussiga Tartust Tallinna, autoga Tallinnast üle Pärnu, Laulasmaa, Paldiski ja Upsala Arlandasse ja sealt lennukiga tagasi Tartusse. Tallinnas sai Coca-Cola Plaza uhiuues Scape saalis vaadatud kinolina vahendusel otseülekannet etendusest Hamlet. Rootsis sai veidi pikemalt peatatud Upsalas.

Esimest korda Soomes käisin aastal 1998. Sain esimest korda näost-näkku kokku oma e-posti sõbraga, kellega hakkasime arvuti teel kirju vahetama 1994 aastal. Enamus minu järgmisi sõite on ühel või teisel viisil just temaga seotud. Kahepäevasel sõidu kulminatsiooniks sai Serena veepargi külastus. Minu esimene veepark. Aura ja need kõik teised tulid hoopis hiljem.

Teine kord viis Tampere sõpruskooli Messukylän lukio. Ööbisin kohaliku matemaatikaõpetaja Juhani juures. Ta on jäähoki fänn ja autosuvila omanik ja kuna tal oli seda vaja kuhugi toimetada, siis sain sõita autosuvilas. Juhani tutvustas mind oma naisele üsna omapärsel viisil: "See on Urmas. Ta töötas neli kuud Camp Nou lähedal". Tampere kooliga kestsid sõprussidemed päris pikalt, aga mina jõudsin sinna vaid ühel korral.

Kolmandal korral külastasin sõpra Turkus. Vaatasime vabaõhuetendust Oklahoma, mis jättis mulle väga sügava mulje. Ning siis võtsime ette Viking Line pikniku ahvenamaale. Tähendab see selles, et terve päeva istud laevas. Pool päeva ühes laevas ja pool päeva teises. Ahvenamaal Marihammi sadamas on laevade vahetamiseks napp veerand tundi ning see käib mööda pikki metallkoridore enamasti vee kohal. Fjorde ja väikseid saari sai imetletud nõrkemiseni. Laeval anti väga suure valikuga buffee lõunasöök ja sai käia saunas. Nii olen ma Ahenamaa sadamas peatunud üsna mitmel korral, aga Ahvenamaal endal käinud ei ole.

13.01.2013 Miniteatrireis Turku. Kui senini olen Georg Malviuse ja Palle Palmé töödega tutvunud Tartus, siis seekord otsustasin nende poolt lavastatud ja kujundatud etendust vaatama minna Turku rootsi teatrise (Åbo Svenska Teater). Seda hoolimata asjaolust, et muusikali Hair mängiti rootsi keeles, millest ma aru ei saa. Kuna laevaga loksuda ei viitsinud, siis alustasin teekonda lennukiga Tartust. Naljakas on see, et Flybe lendab nii Tartu -Helsinki kui ka Helsinki-Turku liinil aga pileteid nad teisele liinile ei müü. Samas Finnair müüb ja pakub ka võimalust üks lennusegment vahele jätta Nimelt Helsinki-Turku lend väljub nii hilja, et bussiga jõuab ligi viis tundi varem sihtkohta. Tagasi tulles on lennuplaan oluliselt parem: kella viie aegu tõused Turkust õhku ja üheksaks oled juba kodus. Kui üritasin Finnairi ja Flaybe pakkumisi kombineerides ökonoomitada (TAY-HEL Flybe hinnad algasid 49€, Finnairi omad 72€), siis sain valusasti vastu näppe - Finnairi TAY-HEL-TKU-HEL-TAY on kolm korda odavam kui TKU-HEL-TAY.

Hommikusel kahetunnisel jalutuskäigul -7° kraadise ilmaga jäi silma see, et mitmed kesklinna tänavad olid täiesti lumevabad nagu ei oleks talve olnudki, kuigi jõgi oli jääs ning kõrvaltänavad kohati ikka väga libedad. Detailidena jäid kummitama kaunistatud elektrikapid. Kahjuks mängisid fotoaparaadi patareid vingerpussi ja vähemalt pooled (ja loomulikult kaunimad) ei saanud pildile. Sama saatus tabas Forum Marine ümbruses olevaid detaile. Aga eks ongi põhjust tagasi minna.

10.-22.04.2015 - Minu esimene reis Ameerika mandrile. Külastasin järgmisi osariike: Virginia, District of Columbia, North-Carolina, Texas, New Mexico, Colorado. Pikemad peatused tegin järgmistes linnades: Vienna, Washington, Raleigh, Lubbock, Ruidosso. Lennukit vahetetasin lisaks neile Dallases, El Pasos, Denveris. reisi kõrghethetketeks kujunesid kirsside õitsemine Washingtonis, NCSU raamatukogu, ronimine Duke ülikooli metsa süsinikuringe uurimise vaatetorni, 5 miiline jalutuskäik valgetel liivadel. Üks teatrietendus sai ka ära vaadatud.

31.07-04.08.2018 Eelmisel sajandil sõitsin Leedust küll neli korda läbi, aga ega midagi meelde ei jäänud, sest peatusi oli vähe. Nüüd tekkis spontaane võimalus osaleda NEATA amatöörteatrite festivalil. Sattusin koos LendTeatri rahvaga Anykščiai linna. Lisaks teatrietenduste vaatamisele liikusin palju ringi jala ning rattaga. Käisime ekskursioonil põllumajandusmuuseumis ning jalutuskäigul puude latvade kõrgusel. Ülimalt armas väikelinn, kus enda aega veeta.

14.09.2018 - Joniško. Sõber tuli autoga külla ja tahtis enda pikka külastatud riikide nimekirja ka Leedut. Kuna augustikuine šakotis oli otsas, siis ootasin ka mina seda reisi põnevusega. Reisi marsuuti koostades tuletasin meelde oma põhikooliaegset ekskursiooni ning nõnda said põhilisteks kohtadeks Sigulda ja Bauska Lätis. Leedu sihtkohaks kujunesid Läti-Leedu piirile kõige lähemal olev linn Joniško. Korvpallimuuseumiga (sisse ei läinud) väikelinn jättis endast väga hea mulje.

05.04.19 - Kaunas. Kes lugesid minu 2019. aasta reisikirja Hispaaniasse, võb-olla juba märkasid, et lõpetasin lennureisi Kaunases ning veetsin ühe öö ja pool päeva seal. Külastasin enda nimelist 16ha suurust ostukeskust, nautisin mõistliku hinnaga sooja toitu ning tegin pilte väga paljudest kirikutest. Kontrastide linn. Väga kauni vanalinna kõrval on suht räämas suurte kortermajade ala. Trammid-trollid on pärit eelmisest sajandist, aga kõigele vaatamata said kõik vajalikud sõidud tehtud.

31.05.2019-02.06.2019 - Užupise Vabariik. Õde kinkis aasta tagasi AirBalticu kinkekaardi ja nüüd oli viimane aeg see ära kasutada. Otsustasin, et sõidan Leedu pealinna käsipagasiga lennukiga, aga tagasi tulen bussiga. Hankisin kolme päeva bussipileti ja nõnda veetsin päris palju aega ühistrantspordis. Erinevatelt varem külastatud Leedu linnadest jättis Vilnius kõige tagasihoidlikuma mulje. Kauneid vaateid, huvitavaid kaunistusi sildadel oli siingi, aga suurlinna müra kippus segama. Samas olen väga rahul sellega, et ühinesin hispaaniakeelse tuuriga vanalinnas. See oli tõesti huvitav ning viis paikadesse, kuhu ise ei oleks läinud. Üks neist kohtadest oli Užupise Vabariik. Esimesel aprillil tuleks sinna kindlasti tagasi minna.

02.07.2024-04.07.2024 - Kura säär- Ristimägi - Merevaigu muuseum - Meremuuseum - delfiinide etendus - nõidade mägi - kormoraanid - liivadüünid - Nida - Palanga - lillekujud.