Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 631 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (631) | 2026 (2) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (352) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (480) Lendteater - ☞Toatüdrukud - (Lendteater, 08.03.2018) ♥♥♥♥

Autor(id): Jean Genet
Žanr: draama
Näitlejad: Anne-Mai Tevahi, Tess Pauskar
Tutvustus: Kaks võluvat ja kaunist naist mängivad mängu, mis võib saada ohuks elule. Igavusest, heaolust, alandusest, alaväärsusest, ihast, naudingust – kõigest sellest võib alata mäng. Ja see mäng võib vägagi reaalseks saada, et siis taas sumbuda uude mängu. Lahtuda väsimusse, taas plahvatada, väänduda kõikvõimalikesse vomidesse. Imedes mängureid endasse, moonutades taju-vahedal teral kõnnitakse, kuni…
Hinnang: Lavastaja poolt on olnud päris julge ettevõtmine teha kolmele näitlejale kirjutatud näidendist lavastus kahe osatäitjaga lisades sinna veel ka neljanda tegelase. Üleminek ühelt rollilt teisele käis väga kiiresti ning nii oli pärast veerandtunnist autojuhtimist pimedas jäisel ja tuisusel kruusateel üsna keeruline jälgida kes on parajasti kes.

Lavakujunduses kasutatud kaheosaline kilesein oli päras huvitav lahendus. Võimaldas mõningast varjuteatrit, ruumide (köök, rõdu) eristamist ja mõrvamüsteeriumi skitseerimist. Kostüümide vahetusi selle õhukese vaheseina taga oli veidi liiast. Sügavmõtteline killustunud inimeste ümberkehastumine kippus veidi viiekümne halli varjundi taha peitu jääma.

Meeldis muusikaline kujundus. Väga mitmekesine valik, eriti tango.

Näitlejad olid tublid, et suutsid teise vaatuse alguses end jutustama unustanud publiku jutuvada murda. Loodetavasti oli varasematel etendustel teatrisõbralikum publik.