Võtsime tehnoloogiaringi poistega ette Kalle Kivi Solid Edge juhendis modeleeritud keerulisema auto ning püüdsime siis NX juhendi järgi päriselt valmis teha. Tulemused läksid ringi pildialbumisse. Nüüd siis proovisin üksi veidi asja edasi arendada, et saaks kere kätte vähemate vigadega ja kiiremini.
1. Kätte juhtus 50 mm paksune soojustusmaterjali plaat. Kuna see mahtus just täpselt masinasse nii, et ta vabalt freesi liikuvate osade alt läbi mahub, siis ei hakanud teda õhemaks tegema. Üritasin olla kaval ja teha kõik töötlused ühe teraga (6 mm raadiusfrees). Ning NX'il lasin kõik operatsioonid kokku panna ühte käsufaili. Tulemuseks oli 20 minutiga peaaegu et ideaalne kere ülemine pool. Ainus apsakas tuleb selelst, et NX'i postprotsessor jätab tera töö lõpus sinna, kus viimati freesida vaja on. Nii lõpetati contur area üsna sügaval ning z-profile esimene käsk viia tera alguspunkti tekitas koleda vao. Kui oleks käsitsi vahetanud programme, siis oleks nullpunkti viimise ära teinud ja tulemus oleks parem. Teine probleem tuli sellest, et millegipärast läks tühikäigul frees üle keelutsooni ning kruvis lahti kinnitusmutri. Õnneks teraga midagi ei juhtunud.
2. auto-02.jpg
3. Kuna olemas oli 35 mm kaselaua jupp, siis otsustasin proovida seda. Skaleerisin algkujundi 40% peale. Freesiaega kulus 95 minutit. Lisaks sellele kinnitusrakise tegemine, tooriku ümber pööramine, käigu pealt NX-jooniste muutmine ning terade vahetus. Kõibe rohkem kulus aega rattakoobaste kohalt kere toorikust lahti võtmine.
4. Senisest tugeamale kinnitusele vaatamata liikus ümberkeeramiste vahel toorik koos alusega umbes 2 mm ning seetõttu jäid mõned pinnad puhta töötluse poolt üle käimata.
5. Nagu näha on nii väikse mudeli puhul kerge teravatest porilaudadest ilma jääda. Isegi siis, kui selle koha peale ei sattu üks peidetud sisemine oksakoht.
6. Mudel peale väljalõikamist. Paremal paistev suruja sai pandud alles päras seda, kui toorik oli juba nihkunud.
7. Kinnitusrakis. 70x6 mm pikkvindid on läbi plaadi kinnitatud suruja vastuste sisse. Kinnitusaukude tsentrite vahe 90 mm. Et vältida vahtplastiga juhtunud õnentust ning rattakoobaste tegemine läheks kiiremini tuleks vahet laiendada (ühtlasi ka suurem toorik).
8. kinnitus-02.jpg
9. Tagantjärgi tarkus on täpisteadus. 70 mm kinnitus mahub kenasti statsionaarse osa alt läbi ...
10. ... aga liikuva osa alt mitte alati. Seega 50 mm toorik on töötlemiseks siiski parajalt riskantne. Ning kinnitused tuleb halvema ärahoidmiseks teha lühemaks.
Kokku kulus tänaste katsetuste peale 6 tundi, pluss NX-iga muude tegevuste vahelt hommikupoole nokitsemist. Ikka veel liiga pikk protsess, et seda teha õpilastega tunnis.