XIX Külateatrite festival 2019 (Räpina) Urmase silmade läbi

Räpinast

Korraldajad on Räpina valimisega täppi pannud. Kõik mängukohad on lähestiku. Kaks neist isegi samas majas, mis sest, et kavalehtedel figureerivad kaks kohta Räpina Aianduskool ja Räpina Kultuurikeskus. Google Mapist vaadates tundus esmapilgul, et kohtadel on terve kilomeeter vahet. Aadressi järgi asub üks asutus Aianduse ja teine Pargi tänaval.

Räpina on väga kaunis väikelinn, kus oli lausa lust jalutada ja vaadata kohalike iluaednike tööd. Oma jälje jätab linnapilti Räpina paisjärv oma soppide ja enamasti raskesti juurdepääsetavate kallastega. Ning muidugi mõisapark oma eriilmeliste osadega.

Vaata minu tehtud pilte koos kommentaaride ja viidetega.

Festivali korraldusest

Kui õigesti kokku lugesin, siis esitati kolme päevaga 31 erinevat lavastust neljas erinevas mängukohas: Räpina Kultuurikeskuse suures teatrisaalis, Räpina Aianduskooli seminariruumis (ajutiselt ümber ehitatud black-box'iks), Räpina Loomemajas ning Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi hoovis. Kava oli üles ehitatud nii, et ühel ja samal kellaajal algas kaks või isegi kolm etendust. Seega kõige suurem väljakutse minusuguse vaataja jaoks oli see, mida valida ja mida jätta. Minu valikut tegi veidi kergemaks see, et olin kolme lavastust varem juba näinud ning kaks on lähiajal Tartus lavalaudadele tulemas. See, kuidas sündis minu 12 lavastusest koosnev valik on üsna suvaline. Mitmel korral viskasin edasi tagasi jalutades mõttes kulli ja kirja.

Mängukohad sobisid lavastustele päris hästi. Black-box'is oli kõige keerulisem, sest üsna keskel publiku ees oli metallpost, mis kippus ikka ühte või teist varjama. Kõikidesse kohtadesse oli toodud liftiga statiividel juhtmevaba DMX abil ühendatud valgustid. Kõrvaltvaatajana tundus, et tehnika enamasit toimis ja väikestest etenduste vahedest hoolimata saadi kõik kenasti tööle.

Natuke kurvaks tegi see, et paljud etendused läksid pooltühjadele saalidele. Kolmelt tuttavalt Räpina kohalikku tegid väga imestavat häält, kui neile helistasin ja festivalile minekust rääkisin. Nemad ei olnud sellest midagi kuulnud. Ega endalgi ei läinud info kättesaamine kõige libedamalt. Teave, et festival toimub, leidsin ühe esineva teatri kodulehelt ja Eesti Harrastusteatrite Liidu lehelt kätte mitu kuud tagsi, aga mängukava leidsin alles esmaspäeval. Muidugi teisalt võib öelda, et need, kes saali jõudsid olid ikka tõelised teatrihuvilised ja oskasid hinnata külateatrite tegemisi. Võib-olla tõesti on parem, kui liigset meediakära ei tee.

Tasapidi tekkivad juba tutvused harrastusnäitlejatega üle eesti. Nii mõndagi neist olen laval või teleekraanil varemgi näinud, nüüd saab näha millised nad on väljaspool teatrirolli. Sellises siginas saginas leiab loodetavasti igaüks endale midagi kasulikku või õpetliku.

Kui mina peaksin auhindu jagama

Ei kadesta sugugi žüriid, kes pidi hulga etendusi läbi vaatama ja näitetruppidele tagasisidet andma. Aga väsitava nädalavahetuse jooksul mõned lemmikud siiski tekkisid. Vabandused kõigi 16 lavastuse eest, mida ma ei näinud ja pelgalt seetõttu minu valikust välja jäävad. Huvitavaid leide oli pea kõigis nähtud lavastustes. Võimalik, et oleksin mõne näitleja veel nimeliselt esile tõstnud, kui vaid oleks leidnud kavalehe, kus rollide jaotus kenasti kirjas.

Arvustusi üle vaadates jääb silma, et ajalises mõttes tagurpidi järjestuses on esimestel arvustustel oluliselt vähem teksti, kui viimastel. Selle võib vabalt kirjutada minu väsimuse peale. Kui kohe kirja ei pane, siis jääbki panemata. Võin ju hiljem püüda siluda, aga siis on õige emotsioon läinud ning asemele tekkinud uued.

Viru-Nigula näitetrupp - Farss isand Pathelinist - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: tundmatu
Žaanr: farss
Tutvustus: Keskaegseid farsse pole palju trükki jõudnud, veel vähem on neid säilinud. XV saj pärit farss nurgaadvokaat Pathelinist on aga õnnelik erand, kuna tegemist oli ülipopulaarse tekstiga, mida mängiti paljudes linnades. Oma eksistentsi esimese saja aasta jooksul nägi see trükivalgust mitte vähem kui kahekümnel korral.

„Pathelin“ leidis ka hulgaliselt jäljendajaid ning neid, kes arendasid seda teemat „järgmistes osades“, tema tekst aga muutus kiiresti lendlauseteks ja kõnekäändudeks. Selle farsi üheks võimalikuks autoriks peetakse François Villoni, mis on iseenesest küllaltki kõnekas. Lugu petetud petturist on müsteeriumi keskse teema paroodiline peegeldus. Kummalisel kombel, pole see peegeldus tänaseni tuhmunud, vaid on sama aktuaalne, kui kirjutamise ajal…
Hinnang: XIX külateatrite festivali lavastus, kus kõige rohkem on näha lavameistri kätt. Laval kasutatakse kasti, mida saab kerge vaevaga rakendada kas laua, voodi või kohtu kantslina. Tagaseinas kolmekandilised postamendid, mida keerates saab ette kas nurgaadvokaadi toa, riidekaupmehe poe või siis kohtusaali. Samas ei olnud seekord kaasas lavamehed, seega kulus lava ümbersättimiseks veidi aega, see viis näitlejate mõtted tekstist kõrvale ning viis kunstlikult tempo alla. Aga farss peakski tähendama, et saab nalja ja üleminekud toimuvad suure kiirusega.

Natuke tekitas küsimusi, miks laval ei olnud ühtegi tooli ega pinki. Nii nügeleti päris palju laua peal. Kas sellega taheti viidata asjaolule, et 14. sajandil istutigi laudadel või tuldi suurepäraselt välja olukorrast, kui vanamoodne tool ei mahtunud koormasse. Ning iidset lavakujundust ei hakatud rikkuma moodsamate mööbliesemetega, mis kohapeal saadaval.

Julge ettevõtmine selgeks õppida värsivormis näidend. Eks mõne koha peal läksid riimid sassi ning mõnedki värsid läksid kordamisele. Aga mis sest, tekst oli arusaadav.

Kõige rohkem säras laval Tauno Küngase mängitud karjus. Väga hästi väljapeetud pausid stseenis, kus ta rääkis advokaadile, mis ta teinud oli ning hea kehakeel kohtupuldi ees.

Oomerteater - Meie, kangelased - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: Jean-Luc Lagarce
Žaanr: draama
Tutvustus: Ennesõjaaegses Euroopas rändavast näitetrupist kõnelev „Meie, kangelased" on lugu, milles lootus armastusele ja loominguline kirg on põimunud teadmatusega ähvardava tuleviku ees. Aga peatuda ei saa, sest elu peab edasi minema ja järgmises linnas ootab järgmine etendus.
Hinnang: Natuke painas kavalehte lugades Linnateatri versioon antud näidendist 2010 aasta Draamafestivalil Tartu Üliõpilasmajas. Siis kestis etendus üle kolme tunni, ja tegevus suurel laval (kuigi kasutati vähe pinda). Kuidas toonane lavastus mahutada ühe tunni sisse ja väiksele lavale?

Oomeriteater sai mõlema ülesandega väga hästi hakkama. Kõigest olulisest loodi tunniajane tervik ja aega jäi ka rõivastega mängimiseks.

Kohati oli näha esietenduse kramplikust. Ega ei ole lihtne uue materjaliga publiku ette astuda kui lava on kaks päeva hõivatud teiste teatrite poolt.
Märkused: Esietendus

Häädemeeste Huviteater - Seitse surmapattu - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥

Autor: Aire Koop
Žaanr: tantsuetendus
Tutvustus: Patt on "märgist mööda laskmine". Sa teed märgist mööda lastes midagi, mida sa ei peaks tegema, ja jätad tegemata selle, mida peaksid tegema - nii võiks pattu lihtsalt seletada.

...

Seitse surmapattu: uhkus, ahnus, kiim, kadedus, aplus, laiskus, viha.

...
Hinnang: Natuke ootamatult sattusin ühel ja samal õhtul kahele järjestikusele tantsuetendusele. Seekord siis suurel laval. Ning tantsijatele kippus seegi väikseks jääma.

Lõbus lühike vahepala, väga filosoofilisel teemal. Kui ainult selle etenduse pärast oleks pidanud nii kaugele sõitma, siis oleks oma tegemata eeltöö peale parajalt pahane. Samas tegijatele võib tegu olla parajalt huvitava väljakutsega.

Wäike Tantsu Teater MERI - Võitmatu Tinasõdur - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: H. C. Anderseni ainetel
Žaanr: tantsuetendus
Tutvustus: Tantsuetendus muinasjutu ainetel
Hinnang: Arvan, et kõige paremini võttis etenduse kokku saalisolija režümee "Väike ja armas". Parajalt lühike, et ei jõua veel ära tüdineda ja samas piisavalt armsad tegelaskujud, kelle jälgimine väärib kogu tähelepanu.

Raasiku lustiring - Rong - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥

Autor: Eneli Sepp
Žaanr: komöödia
Tutvustus: Üks naljakas lugu meenutamas Raasiku jaama 20 aastat tagasi. Ajaliselt toimub sündmus kuskil mõned aastad enne milleeniumivahetust jaamas ja väljas on 30 kraadi külma, tuisk. Rong hilineb.
Hinnang: Veidi komöödia võtmesse keeratud krimka. Väga sobilik etendus külateatrile, sest just maal leiduvad säärased natuurid, kes oskavad säärast nalja mõista ja ka välja mängida.

Keith Juksaar sai endale kõige raskema rolli. Esimestena lavale ja viimaste seas lavalt ära. Enamuses ajast on küll keegi küll teda varjamas, aga ta on kogu aeg olemas ja mängus sees. Kahju muidugi, et kitsal laval jäi tema peamiseks asukohaks uhke ahju esine. Väljast tulijana võis ju asukohta enda soojendamisega seletada, aga nüüd võimendas ta lõpuks võltstunnet, et ahi ei ole ju tegelikult päris.

Kõige huvitavama rolli tegi kodanik Peetrit mänginud Sander Kruus. Eks ta imelik tundub, et tuleb mees pudelivõrguga raudteejaama ootesaali ja paneb enda vammuse töötajate nagisse. Aga kampsunis vanakesena oli tema tegevusi päris huvitav jälgida.
Märkused: Esimene tükk Räpina Ainaduskooli improviseeritud black-box'is, mis läks täissaalile.

Paide Huviteater - Mängime rõõmumängu - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: E.H. Potteri ainetel
Tutvustus: E. H Porteri "Pollyanna" dramatiseerinud ja lavastanud Marju Lille
Hinnang: Südamlik lugu elu hammasrataste vahele jäänud lapsest ja tema ülimast positiivsusest. Isa õpetatud trikk aitas tal oma eluga hakkama saada ja muuta ka ennast ümbritsevate inimeste käitumist. Sest ega mitte ainult vaestel ei ole raske, ka rikkal järjel olevad inimesed võivad olla sisemiselt katki ja oma veendumuste või uskumuste vangistuses.

Piltide vahetuse tempo oli kohati aeglane, vahemuusika kasutamine hüplik.

Saue valla Mänguteater - Veel üks pilet - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: Peter Quilter
Žaanr: draama
Tutvustus: Viis naist pärivad vana laguneva teatri koos kohustusega seda koos juhtida.
Hinnang: Mulle meeldis, et asja ei pööratud palaganiks, kus oleks püütud vägisi Anne Veski lavale saada.

Tegelaskujud olid väga eripalgelised. Üksikult võib-olla veidi igavadki, aga koos moodustati huvitav ansambel. Eks see mõte tuli välja ka näidendi tekstist, et testamendil olid suuremad eesmärgid, kui pelgalt teatrit teha.

Palamuse Amatöörteater - Teie ebaõnn on teie endi kätes - (Räpina, 03.08.2019) ♥♥♥♥

Autor(id): Marite H. Bukaite, Lennart Peep
Žaanr: komöödia
Tutvustus: Firma D-vitamiin koolitus kuidas saada õnnelikuks.
Hinnang: Tegemist on lavastusega, mis võib pisarateni naerma ajada või siis musta masendusse ajada. Oleneb kelle või millega vaataja end samastab. Ning eriti huvitavaks võib osutuda esimesse rühma kuuluvate pealtvaatajate jälgimine. Loodan väga, et ei peaks ise juhtuma säärasele koolitusele. Kuigi vahest on värskendav näha enda muredele teiselt küljelt. Kui koolitus on tasuta, siis võib ju ka kõrvalt näha, mis imenippe koolitjad tähelepanu võitmiseks teevad.

Lavastuse algus on oma ülima pealetükkivuse ja teatraalusega ebameeldivust tekitav. Raske on otsustada, kas tegemist oli keskpärase näitlejatööga või siis suurepärase halva koolitaja mängimisega. Kui lavale toodi Rait, siis sai selgeks, et pigem ikka hea näitlejatööga.

Raidi miimika ja kehakeel oli väga nauditav.

EHH Teater - Boob teab - (Räpina, 02.08.2019) ♥♥♥♥♥

Autor: Urmas Lennuk
Žaanr: draama
Tutvustus: Ühel kaunil päeval leiab Rita tänavalt Boobi. Koer-naise silmadest vaatab vastu kogu maailma siirus. Kes on Boob? Kas ema, kes muutus koeraks? Või koer, kes püüab inimeseks saada? Üks on kindel - hirmu ja emakohustuste eest põgenedes on Boob unustanud armastuse vastutuse. Paratamatult saabub hetk, mil mängud otsa lõppevad. Boob saab teada, et armastuses ja hoolimises peidab end kohustus ning vastutus – olla kohal ka argipäeval. Boobi mängudes on tülisid ja leppimist. Naeru ja pisaraid. Omal kombel harutab näidend perede lagunemise probleemistikku.
Hinnang: Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et üle pika aja tegin enne etenduse valimist veidi eeltööd ning kell üks öösel pärast kümnetunnilise kanalisatsiooni torude paigaldamise aktsiooni (tuli lõpetada kuna väljas läks pimedaks) võtsin lahti ERR kodulehe ning kuulasin muude tegevuste taustal 45 minutise kuuldemängu Sepo Seemaniga peaosas. Eks see varahommikul kuulatud kuuldemäng võis olla põhjuseks, miks festivalipäeva viimaseks etenduseks väga väsinud olin.

EHH Teatri kavalehte vaadates leidsin, et Boobi mängib Eve. Tekkis kahtlus, kas ta ikka suudab Sepot üle mängida ja kas Boobi roll ikka sobib naisterahvale. Mõlemad kartused osutusid alusetuteks. Väiksed mugandused (ei teagi kumb meeskond originaali rohkem muutis) tegid Boobi emaks ja see sobis hästi. Ning kuigi teksti aegajalt kõlas hommikusest kuulamisest peas, siis Eve miimikat jälgida oli lust. Tegelikult oli kogu meeskonna miimika suurepärane.

Veidi häiris pikk sissejuhatus ja laval olevate mänguasjade rohkus. Samas kindlasti peitus neis mingi kujund, millest mina hetkel lihtsalt aru ei saanud.

Tornimäe näiteselts - Võõras mees majas - (Räpina, 02.08.2019) ♥♥♥

Autor: Küllike Veede
Žaanr: komöödia
Tutvustus: Ei leidnud kusagilt
Hinnang: Naine otsib remondimeest ja on viimases hädas nõus palkama töömehe kaugemalt ja ta tööde ajaks endale kostile võtma. Majarahvale muidugi ei mahu pähe, et majja on siginenud uus nägu ning naabrivalve hakkab uurima, mis toimub. Kerged on tekkima kuulujutud.

Kõikides näitlejates oli alguses tunda ebakindlust. Lõpuks saade sellest üle, aga midagi jäi puudu. Tõenäoliselt jäi puudu koduseinte toetusest. Ning kahjuks oli ka Räpina kultuurikeskuse suures saalis väga vähe pealtvaatajaid, et näitlejad toetada.

Valguskujunduses oli päris hästi mängitud pimeduse ja valguse piiril mängimine. Arvutiekraami kuma immiteeriv valgusti süttis võib-olla veidike liiga vara. Ka selle apsu saab tõenäoliselt koduseinte toetuse puudumise alla liigitada.

Projekt - Aabitsa kukk - (Räpina, 02.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: Andrus Kivirähk
Žaanr: monoetendus
Tutvustus: Maailmas on nii palju pisikesi inimesi. Nende elu pole kerge, neile tehakse pidevalt ülekohut. Nad on vaesed mehed. Õnneks on ka neil siiski midagi, mille peale loota. Mõni paks raamat, mille sees on olemas vastused kõikidele küsimustele. Mõni tark onu, kes ütleb, mis on õige ja kuidas peab elama. Kui sul on olemas selline raamat ja selline onu, siis polegi elu enam nii raske. Vähemalt ei pea sa enam ise oma peaga mõtlema. Tuleb teha ainult nii, nagu raamat ja onu käsivad – ning kõik laabub.

"Aabitsa kukk" on lugu mehest, kellel on olemas aabits ja onu Paul. See on lugu väiksest, lihtsast inimesest. See on lugu uinuvast mõistusest.
Hinnang: Teine Andrus Kivirähki etendus poole päeva jooksul. Olen varem palju head kuulnud erinevate teiste versioonide kohta sellest näidendist. Eriti muidugi Draamateatri ja Tõnu Oja omast. Aga elu on nii läinud, et siiani polnud seda varem näinud.

Margus sai endale võetud ülesandega hästi hakkama, suutis üksinda rahva endaga kaasa mõtlema kohati ka naerma panna. Mängleva kergusega leiti Aabitsast üles vajalik leht ja näidati seda ka publikule.

Päris huvitav keerdkäik õpilasest, kes kunagi Aabitsast kaugemale ei jõundnud ning hoolitseva vanaema surma järel elu hammasrataste vaele jäi, ilma et ta sellest lõpuni ise aru oleks saanud.

See Teater - Uljas neitsi - (Räpina, 02.08.2019) ♥♥♥♥

Autor: Andrus Kivirähk
Tutvustus: Neli põlist naismereröövlit on vanaks jäänud. Juba 20 aastat elavad nad üksikul saarel. Kellele pärandada oma kuulsusrikas laev Uljas Neitsi ja lahingulipp, kui nende ainus pärija ei tunne mingit huvi mereröövliromantika vastu? Tema kavatseb minna ülikooli ajalugu õppima.

Kes jätkab sellisel juhul traditsioone? Kas need tänapäeval kedagi huvitavad? Või kes neid mäletab… Mis saab? Tule ja vaata!

Info pärit lehelt http://www.laanlane.ee/2019/03/15/see-teater-toob-lavale-andrus-kivirahu-loo-naismereroovlitest/
Hinnang: Väikesele lavale on meisterlikult paigutatud simultaanlava. Kohe püüavad pilku purjekas "Uljas neiu", aegajalt tossav pliit kööginurgas, sofa elutoas ning mereranda sattunud kastid. Kompaktne lavakujunus, kõik olemas ja näitlejad mahtusid pildist pilti liikuma küll.

Valguskujundus püüdis simultaanlaval välja joonistada koha, kus tegevus tuli. Väikeste vahenditega saadi kenasti hakkama, kuigi lõivu maksti sellega, et elutoas olid näod varjudega ja kandilised. Õdus ahjuvalgus oli väga hea leid.

Esialgu ehmatas ära, kui Meeli Piirikivi tuli lavale pidulikus mereröövli vormis. Aga eks Andrus oli oma tekstiga mänginud osavalt selles suunas, et antud kostüüm muutus täiesti sobilikuks. Kui vaid ka karguga sõbraks oleks saanud... Vahepeal läks meelest ära, et rolli on sisse kirjutatud puujalg.

Eve Merima sai oma pimedakepiga paremini hakkama ja eriti meeldiv oli, et seda kasutati ka hämaras lavalt lahkudes.

Kõige pikema kõrre tõmbas Aase Saareväli, kui sai endale nõdrameelse Amaalie rolli. Tulemus oli suurepärane.

Seasaare teater - Tiivarips - (Alle-Saija teatritalu, 22.07.2019) ♥♥♥♥

Autor: Margus Vaher
Žaanr: komöödia
Tutvustus: Mis sunnib üht meest tiiba ripsutama, mille tulemusena võib perekond puruneda?

Enamus truudust murdnud meestest tegelikult ju armastavad oma naist. Tihti minnakse libedale rajale siis, kui paar on ühise kodu loonud, lapsed saanud ja romantika asemele tulevad esimesed raskused.

Kuidas peaks käituma naine sellest teada saades?

Teie ees hargneb ühe „tiivaripsu“ lugu….
Hinnang: Seasaare teater on leidnud suviseks meelelahutuseks täiesti tavapärase alguspunkti - abielumees on armukese juures ja kukub kokku. Siit edasi minnakse aga veidi ebatavalist teed pidi. Kui tavaliselt püütakse väsinud mees vaikselt kiirabisse toimetada ja maha salata, et ta üldse on armukese juures käinud, siis seekord kutsutakse kohe kohale abikaasa ja mehe arstist sõber.

Edasi läheb tavapärasemat viisi - ikkagi leidub keegi, kes otsustab mehe au päästa ning kavala jutuga naist säästa. Seekord võtab selle rolli endale poissmehest sõber. Kõik näevad läbi, mida ta teeb, aga lähevad valede mänguga kaasa. Lõpuks tuleb siis valede pundar lahti arutada. Vaataja otsustada jääb, kes võitis ja kes kaotas. Või kas tiivaripsutamises üldse kaotajaid ja võitjaid on.

Lavakujunduses on väga huvitavalt tavapärasest kokkuvolditavast sirmist tehtud riiul. Geniaalne idee. Meeldis ka teisel pool kardinatest kokku pandud seinake. Tõsi, selle läbipaistvat osa oleks võinud mängu paremini kaasata.

Valguskujundus kippus lavastuse teises pooles liialt esile tõstma punast tumbat, mida tegelikult siis enam ei kasutatud.

Minu arust parima rolli tegi Mari Lember. Loomulik sarm lasi tal laval särada. Rahulikud maneerid näitasid selgelt, kelle jalas majas tegelikult püksid on.

Enne kui aru said oligi etendus läbi. Tempo oli iseenesest paras (paar pausi oleks võinud pikemalt hoida), teksti maht samuti. Selles mõttes väga hästi proportsioonis lavastus. Ainult, et kiire lõpp tähendab ka seda, et algab tagasisõit. Kella järgi on etenduse kestus ja kojusõidu aeg sama, aga kui erineva pikkusega tundub see autoroolis olijale.

Märkused: Väga huvitav koht teatri tegemiseks ja vaatamiseks. Valmis on ehitatud nii välilava suuremate projektide jaoks kui ka tubane teatrisaal vihma ajaks või väiksemate lavastuste jaoks. Ja seda looduskaunis kohas. Ainuke häda on selles, et ühistransport sobival ajal siia ei jõua. Koolipäeviti on küll peatus lähedal olemas, aga käib vaid kaks bussi. Seega Tartust tulijal tuleb sõita kas auto või rattaga. Autoga kulub ühele suunale 50 minutit. Suvisel ajal tagasi sõites on õhtusel ajal päike otse näkku. Samas müts maha nende ees, kes säärast teatritalu peavad ning ka kaugematesse nurkadesse meelelahutust toovad.

Must JaAm - Leivi - (Aparaadi tehas, 17.04.2019) ♥♥♥♥

Autor: Janno Puusepp
Tutvustus: Ma võtan su kaasa – lubad? Näitan, et maailm on päriselt hea ja tore. Näitan, et on olemas inimesed, kes ei taha sulle halba vaid armastavad sind täpselt sellisena nagu sa oled. Tuled? Lähme!

„Leivi“ – kaemus ühe väikese murtud ja eksinud leevikese sisemusse. Tema hinge ja ellu. Kas väikeseid leevikesi saab veel päästa? Kas üldse tohib sellist üüratut tegu ette võtta ilma, et õrna süütut olendit veel rohkem vigastaks? „Leivi“ – siira armastuse lugu.

Mängukoht: Tartu Aparaaditehases, Elutuba Lava Taga

Etendus on inspireeritud Vassily Sigarevi näidendist.
Hinnang: Koputus uksele. Väikeses saalis istub tosinkond inimest üsna laiali poolkaares jaotunult vaadates õdusat tuba patjade, vaipade, punase laudlina ja ootusäreva teetassidega laua ja ratastele tõstetud elektrikilbiga. Ja siis algab kuuldemäng. Etutuba Lava Taga. Kas lähebki nii, et kogu etendus toimub lava taga? Publik on elevil ja naerab kuuldemängus kõlavate sõnamängude peale. Läheks ja istuks patjadele ning naudiks keskonda. Enne, kui jõuan mõtte teoks teha avaneb uks ning täisnurga alla paigutatud valgustid süttivad - näidend on koridorist jõudnud elutuppa.

Sõnamäng jätkub, üksteise järel tuuakse lavale ka erinevad rekvisiidid, mis panevad noormehe nägu krimpsutama ja neiu jutuvada jätkama. Ja juttu jätkub kauemaks, kuigi mida edasi seda keerulisem on jälgida kuhu see tüürib. Üha rohkem koorub lõbusa näo tagant välja tume eneseusu maha surunud minevik. Noormehe näokortsustusest kasvab välja lummatud pilk ja soov "õrn vigastatud leevike" päästa.

Kas see õnnestub jääb publiku enda otsustada, sest tund aega saab väga kiiresti läbi ning enne kui aru saad, ongi etendus selleks korraks läbi.

Märkused: Etenduse reklaami oli seekord kuidagi raske leida. Aparaaditehase erinevad teadetetahvlid on plagusid täis, aga Leivi nende seast välja ei paista. Esimese vihje sellele, et oled teel õiges suunas teel, saabub alles siis kui oled välilava kõrval raudukse lahti teinud.

Viimasest teatrikülastusest on nii palju aega möödas, et kohese arvustuse kirjutamise asemel tegelesin kõige muuga. Alles hommikul tuli meelde, et midagi on tegemata. Nii saabki arvustus üles kaksteist tundi pärast etenduse algust. Täpselt sama palju on aega järgmise alguseni.

Lendteater - Armuke - (Lendteater, 21.01.2019) ♥♥♥

Autor: Harold Pinter
Žaanr: draama
Tutvustus: Kuidas kümme aastat kestnud abielus veel harmooniat leida ja suhe endiselt kuum hoida? Mõned väidavad, et armuke annab elule särtsu juurde. Kas siin minnakse seda teed ja kas see abielu värskendab – saab näha!
Hinnang: Kui varem olen näinud Karli põhiliselt õues ning teda kiitnud huvitava rolli tegemise eest, siis seekord väikses saalis mõjus tema tegelaskuju(d) võltsilt. Keha manipuleerimine pani mitmel korral muigama, aga röökimine nullis meeleolu. Kadi sai väiksel laval oluliselt paremini hakkama eriti õrnade või tekstita kohtadega, aga minu jaoks ei paistnud välja ei abikaasade ega armukeste vahelist kirge ega harmooniat.

Või siis on just nii hästi mängitud - võib-olla ei olegi sellist harmooniat ega kirge tänapäeva noorte seas olemas. Pole ju kümme aastat abielu kuigi pikk aeg. Mida aeg edasi, seda vähem nii pikalt kestvaid õnnelike kooselusid leiab. Ollakse koos kas harjumise või laste pärast. Nii võibki ühel hetkel tekkida vajadus elule vürtsi anda ning endale armuke leida.

Autoril on hästi õnnestunud leida üsna tavapäratu käik, armukeseks saab enda abikaasa. Alguses win-win olukorrana lahendus ei olegi päriselus nii ideaalne kui näida võib. Nii ongi lavalaudadele jõudnud näidend, mida saab võtta nii komöödiana kui tragöödiana.

Lõpuks ometi kasutas Lendteater oma tearimajas üleval olevate LED-valgustite värvilise valguse võimalusi ära. Sinine alguspilt oli väga hästi välja timmitud. Üleminek valgele valgusele oli veidi järsk, aga muidu hästi tehtud.
Märkused: Esietendused
Urmase ülejäänud arvustusi vaadatud etenduste kohta 2008... leiate Urmase teatripisiku lehelt.
Festivalide avalehele tagasi